Postingan

Menampilkan postingan dari Februari, 2018

Genilda Gusmao, Nilton Gusmao Mak Moris Diak

Gambar
Tinan 10 Governasaun CNRT ne’ebé lidera husi Sr. Xanana Gusmao nia familia mak hetan previlejiu demaziadu hanesan nia subrinu Nilton Gusmao deit mak nain tiha ba tender Supply Mina ba central EDTL Hera ho Betano. Tinan tinan Governo selu 80-90 milloens ba Nilton Gusmao kompania hodi fornese mina ba central EDTL rua ne’e, tuir   lolos kada tinan   tenki   iha tender foun   ba Timor oan hotu atu kompete tanba saida mak Nilton Gusmao nia kompaiña deit mak hetan. Kontratu ne’ebé halo governu sosa mina kada litru $1.25 maibe realidade mina folin tun mos Governu kontinua selu ho valor ida ba Nilton Gusmao nia kompaiña. Kontratu ida ne’e kontra   lei 7/2007 Titular orgaun soberau, hanesan PM, nein nia oan, nia tiun ho subrinho sira, proibidu hetan projetu husi governu. REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE LEI DO PARLAMENTO 7/2007 ESTATUTO DOS TITULARES DOS ORGÃOS DE SOBERANIA Impedimentos aplicáveis a sociedades Artigo 3.º 1. As empresas cujo capital seja detido numa percentag

Konstruksaun Estrada Barak Uza Osan Imprestimu, $14 Billoens Mout Saugate!!!

Gambar
Konstruksaun Estrada iha Timor- Leste   durante ne'e uza osan imprestimu ne’ebé mak gerasaun futuru mak sei selu, entertantu osan billoens $14 dollar Amerikanu ne’ebé CNRT nia gasta ne’e habokur koruptores sira deit. Relatoriu Anual Ministeriu Finansas tinan 2016 nian, iha ne'eba hateten klaru katak projetu estrada sira exemplu husi: Dili-Liquiça no Tibar-Gleno osan husi ADB ho total $40 ($31M plus $9 Special Funds (SF). Projetu nee asina iha 2012 no projetu hotu iha 2016. Ita tenki hahu selu tusan nee iha tinan 2017 to'o 2020.   Estrada Manatuto-Natarbora mos osan imprestimu husi ADB ho total $50 milions no Timor-Leste tenki hahu selu tusan nee iha tinan 2019 to'o 2038.   Estrada Dili-Ainoro mos imprestimu husi Banku Mundial ho total $40 Millions. Timor-Leste tenke hahu selu tusan nee iha tinan 2019 to'o 2041.   Estrada Dili-Baucau ita impresta husi JICA ho total $47 millions. Timor-Leste sei hahu selu tusan nee iha tinan 2022 to'o 2042. Estrada

TL Laiha Problema ho Osan Maibé Problema ‘Naokten’ Mak Barak

Gambar
Dia 6 de Marsu agor a Timor-Leste sei asina akordu ida ho Austrália atu, finálmente, delimita fronteira marítima entre nasaun rua ne’e. Iha Timor-Leste, ema barak hein kleur ona ba loron ne’e ho esperansa, la’ós de’it ba rezolusaun fronteira marítima, maibé, oinsá dezenvolvimentu iha Greater Sunrise sei benefisia ita hotu-hotu. Kadoras ka pipeline husi Greater Sunrise, ida ne’e mak ita hotu hein. Fronteira marítima importante ba ita nia soberania. Maibé kadoras importante liu ba ita nia ekonomia, ba ita nia sobrevivénsia, ba ita nia futuru hanesan povu, hanesan nasaun. Rezultadu akordu ne’e, ninia substánsia, taka metin iha segredu. Só Xefe Negosiadór, Maun Boot Kay Rala Xanana, ho ninia ekipa mak hatene. Maibé reasaun ne’ebé ita hetan husi partidu CNRT rasik, partidu Kay Rala Xanana nian, fó indikasaun balu ba saida sei mosu mai. Posibilidade ba kadoras mai iha Timor-Leste, atu fó vida ba projetu sira iha Tasi Mane, atu garante ita nia futuru hanesan nasaun, posibilidade id

KAK Investiga Osan biliaun $1 Lakon iha Governasaun CNRT

Gambar
Tuir KAK (Komisaun Anti Korrupsaun), hanesan fó sai iha jornál, osan estadu nian lakon biliaun ida durante tinan 10 CNRT lidera governu! Dr. Adérito Pinto Tilman, Komisário KAK, hatete, "Kazu hirak ne'ebé KAK investiga, deteta osan estadu nian lakon kuaze bilaun ida resin", ka liu $1.000.000.000. Hanesan komparasaun, OGE tinan 2017 Estadu aloka $1.386.826.000 hodi implementa programa sira iha edukasaun, saúde, agrikultura, infrastrulura, bee ho saneamentu, etc. Ita-nia orsamentu rekorrente (mínimu orsamentu atu mantén operasionál mákina estadu nian) hamutuk $8.00.000.000 de'it, la to'o biliaun ida. KAK mós hatete katak iha kazu 20 resin mak relasiona ho abuzu podér, pekulatu, partisipasaun ekonómika iha negósiu no falsifikasaun dokumentu. Foin dadauk eis ministra finansas, Santina Cardoso, ba presta deklarasaun iha KAK relasiona ho kestaun ida ne'e. Eis ministra Emilia Pires halai lakon ba Portugal. Maibé Auditoria ne'ebé Governu da-7 hahú ona sei

Kalbuady Koko ‘Subar’ husi Justisa ho Imunidade

Gambar
Fransico Kalbuady, Sekretáriu Jerál (SG) partidu CNRT iha hela kazu abuzu podér, korrupsaun ho pekulatu iha tribunál. Nudár ministru turizmu, Kalbuady mós iha posibilidade atu hetan investigasaun relasionadu ho projetu sira ne'ebé nia halo iha Rejiaun Autónoma Oecusse-Ambeno bainhira auditoria hahú. Atu evita ninia responsabilidade kriminál no halai husi auditoria, Kalbuady sei fila fali ba Parlamentu Nasionál no retoma ninia pozisaun nudár deputadu. Hanesan deputadu, Kalbuady hetan imundiade husi investigasaun kriminál. **Enkuantu Francisco Kalbuady tenta halai husi lei, deputadu CNRT husi Aileu, Sr. Domingos, tenke sakrifika ninia kadeira iha Parlamentu Nasionál. CNRT prefere salva Kalbuady duké assegura Aileu-oan sira nia lian iha Parlamentu Nasionál** Karik maluk leitór sira hein atu Aliansa Maioria Parlamentár foti asaun hodi retira Kalbuady nia imunidade atu nune'e nia bele submete ba justisa, entaun maluk leitór sei hein saugate de'it. Nein deputadu sir