TL Laiha Problema ho Osan Maibé Problema ‘Naokten’ Mak Barak

Dia 6 de Marsu agora Timor-Leste sei asina akordu ida ho Austrália atu, finálmente, delimita fronteira marítima entre nasaun rua ne’e.
Iha Timor-Leste, ema barak hein kleur ona ba loron ne’e ho esperansa, la’ós de’it ba rezolusaun fronteira marítima, maibé, oinsá dezenvolvimentu iha Greater Sunrise sei benefisia ita hotu-hotu.
Kadoras ka pipeline husi Greater Sunrise, ida ne’e mak ita hotu hein. Fronteira marítima importante ba ita nia soberania. Maibé kadoras importante liu ba ita nia ekonomia, ba ita nia sobrevivénsia, ba ita nia futuru hanesan povu, hanesan nasaun.
Rezultadu akordu ne’e, ninia substánsia, taka metin iha segredu. Só Xefe Negosiadór, Maun Boot Kay Rala Xanana, ho ninia ekipa mak hatene. Maibé reasaun ne’ebé ita hetan husi partidu CNRT rasik, partidu Kay Rala Xanana nian, fó indikasaun balu ba saida sei mosu mai.
Posibilidade ba kadoras mai iha Timor-Leste, atu fó vida ba projetu sira iha Tasi Mane, atu garante ita nia futuru hanesan nasaun, posibilidade ida ne’ebé ita seudauk hatene loloos. Karik akordu ne’ebé ita atu asina iha dia 6 de Marsu mak inklui kadoras mai ita, ohin ne’e retórika mós oin seluk. Dala ida ne’e, CNRT nia sobrevivénsia nudár partidu polítiku depende totálmente ba rezultadu husi negosiasaun ida ne’e.
Iha dia 12 de Maiu agora nasaun tomak sei hakat dala ida tan ba iha urna atu hili sira nia governante. CNRT, ne’ebé lakon konfiansa husi povu iha eleisaun tinan kotuk, laiha tan dalan atu oinsá konvense hikas povu atu hili sira.
Tinan sanulu iha governu, gasta $14 bilioins husi Fundu Petróleu dehan atu halo dezenvolvimentu, maibé povu eleitór see kotuk ba sira. Tansá? Tanba, realmente, benefísiu husi $14 bilioins ne’e povu maioria la hetan.
Tansá mais de 40% husi populasaun moris iha liña pobreza nia okos? Tansá ita nia setór agrikultura kuaze mate totál? Tansá ita nia ekonomia dependente nafatin ba mina-rai? Tansá na’i-ulun sira nia família mesak mak sai hotu milionáriu? Se tinan 10 nia laran CNRT la konsege hadi’a ema nia moris, saida tan mak sira bele iha tinan 5 oin mai?
CNRT, dada tan PLP ba laran mós, buka dalan la hetan atu lohi povu eleitór sira hodi vota ba sira nia partidu. Maun Boot Xanana nia legadu, ho negosiasaun ba fronteira marítima ho kadoras, mak bele salva CNRT. Fronteira marítima, Timor-Leste manán ona. Kadoras, ita manán ka lae?
Maibé fronteira marítima de’it la to’o. Kadoras mak importante liu tanba kadoras mak garante osan, hanesan Primeiru Governu Konstitusionál ne’ebé asegura $30 bilioins iha Fundu Petróleu durante tinan 10 nia laran hodi tane governasaun CNRT nian.
Kadoras laiha, entaun CNRT sei lori karón mamuk ba povu eleitór sira. Sé mak fiar karón mamuk? Tanba ne’e mak entidade sira, hanesan CNRT Media Center, komesa buka “kambing hitam”.
Enkuantu CNRT Media Center tenta buka ema ruma atu tau kulpa, klaru, sira hatudu liman ba FRETILIN, ba Dr. Mari Alkatiri ho Dr. José Ramos-Horta, povu eleitór hatene problema loloos mak saida.
Kadoras? Fronteira marítima? Osan? Lae. Ita nia problema loloos mak inkompeténsia, inkapasidade, abuzu de podér, mal jestaun, ho korrupsaun.
Bainhira ministru sira nadodon tama prizaun tanba KKN, ida ne’e hatudu momoos katak tinan 10 kotuk, governu ne’ebé lideradu husi CNRT, nia intensaun loloos saida. Felízmente, ita sei iha netik órgaun judisiária ida forte hodi investiga no kondena sira.
Horibainhira, durante entrevista ida iha televizaun kona-ba negosiasaun ba fronteira marítima ho posibilidade ba kadoras atu dada mai Timor-Leste, señora ida husi Bobonaro esplika loloos kedas ninia hanoin:
“Ha’u la hatene (prosesu negosiasaun ne’e loloos). Maibé hanesan Timór-oan, ha’u defende ita nia direitu, defende Maun Boot Xanana nia servisu. Buat ne’ebé ita nian, ita nian. Maibé alin sira, ami povu ki’ik ne’e só hakarak buat ida de’it. Ami husu de’it ba Na’i-ulun sira atu kaer ita nia riku-soin sira ne’e halo loloos. Uza riku-soin sira ne’e hodi hadi’a netik ami nia moris. Ha’u, feto faluk ida, idade ona, tinan 15 ne’e ha’u nia moris mak nune’e ona. Tempu bapa nian mós moris ho uma tali. Tempu ukun an ne’e mós kontinua ho uma tali ida ne’e. Hahán mós depende loos de’it ba saida mak ami kuda iha to’os; dalaruma hahán laiha. Oan sira atu bá eskola mós susar. Tinan 10 nia laran ha’u husu ba autoridade kompetente sira mai tau netik eskola di’ak ida ba bei-oan sira iha ami nia suku ne’e, to’o agora laiha. Husu imi hadi’a netik estrada mai iha ne’e, laiha. Eletrisidade mós dehan nasaun tomak hetan, ami nia suku laiha. Ha’u nia oan sira tuir loloos ba eskola sai netik ema, hetan netik servisu ruma. Maibé sira servisu laiha, agora halo to’os de’it hanesan ha’u. Agora temi dehan ita tenke luta atu dada mina husi ita nia tasi. Ne’e di’ak. Maibé, buat sira ne’e mai mós ami mak nune’e nafatin de’it, ami mak kontinua hanesan ne’e.”
Loos duni. Osan barak maibé lá rezolve buat ida.
Ba na’i-ulun sira, prezente boot liu ba sira mak ba kadoras atu dada mai Timor-Leste. Maibé ba povu tomak, prezente di’ak liu ba sira mak atu hili governante sira ne’ebé responsavel, onestu, íntegru, defende duni sira nia interese no hadi’a sira nia moris.
Eskola di’ak ida ho postu de saúde ida iha aldeia remota ida sei iha valór boot liu ba povu ki’ik sira duké promesa boot oioin.


Komentar

Postingan populer dari blog ini

PROGRAMAS GOVERNU REFLETA HO POVU NIA NESESIDADE , LAIHA RAZAUN KONTRA

Kalbuady Koko ‘Subar’ husi Justisa ho Imunidade

KAK Investiga Osan biliaun $1 Lakon iha Governasaun CNRT